Luksusvannitubade ehitus

Kui tulevikus hakatakse vannitube kavandama interneti kaudu valmislahendustena, siis kuidas on lood luksusvannitubadega? Eksperdid on arvamusel, et klassikalisel vannitoaehitusel on siin tulevikku – kui klientidele õigesti läheneda. Teeme külaskäigu vannitoaehituse katedraali ning osaleme eri valdkondi hõlmaval ekskursioonil läbi psühholoogia ja luksuslike pesuruumide maailma.

Stephan Krischer juhib ühes Kölni vanas gaasitehases ettevõtet nimega Ultramarin, mis on üks riigi kõige peenemaid vannitoastuudioid. Reporter küsib: "Kas teate, et keegi Frank Philipp kirjutas oma Google'i arvustuses teie kohta nii, et teie juurde pole asja kellelgi, kelle eelarve ei ole vähemalt 50 000 eurot?" Krischeri (empaatiliselt neutraalne) vastus: "Ma tean, millisest arvustusest te räägite." Ühe Pariisi Champs Élysées' juveeliäri ukse ees valvavad ülikonda kandvad kõrvakuulariga mehed, nii et sinna poodi ei pääse sugugi igaüks. Google'i kommentaar täidab Ultramarini jaoks sama eesmärki. Sinna lähevad need, kes ihaldavad luksust. Coco Chanel on väidetavalt öelnud, et luksus ei ole vaesuse vastand. See on hoopis tavapärasuse vastand. Seepärast sarnanebki Krischeri Ultramarin pigem pühapaigaga, näiteks kirikuga. Igal juhul on see ebatavaline – kohe kindlasti pole see mingi tavaline torupood. Kuigi Krischer on väljaõppinud meister ja insenerikraadiga tehnik, ei ole tema vannitubades jälgegi tehnoloogiast: "Mulle on alati meeldinud luksusvannitoad ja nende esteetiline külg. See huvi sai alguse juba mu õpipoisiajal, mil mu kolleegid seda kartsid."

Kas "kartsid" on õige sõna? Vist küll. Luksuslahendusi tellivad kliendid toovad ettevõttele küll rohkem tulu, kuid tekitavad sageli ka rohkem stressi. Nad on väga nõudlikud ja pööravad tähelepanu pisiasjadele. Looduskivist plaadid valitakse välja personaalselt koos vannitoadisaineriga Carrara karjääris. See ongi see, mis eristab lihtsalt korralikku tööd ning kunstilist ja peensusteni minevat meisterlikkust. Selline lähenemine peab meeldima ja olema ka jõukohane. Just seesama koos tugeva rõhuasetusega teenindusele on teinud Stephan Krischerist viimase 25 aastaga luksusvannitubadele spetsialiseerunud disaineri. Temagi alustas tagasihoidlikult väikese tegijana.

Luksusega seotud väärtushinnangute muutus avaldub otseselt vannitubades

Luksusvannitubadele spetsialiseerunud stuudiod on tegutsenud paljudes Saksamaa piirkondades juba mitmeid aastaid. Saksamaa, Austria ja Šveits on riigid, mida sageli alahinnatakse – erinevalt näiteks Venemaast ja Hiinast. Kummalisel kombel on just neis riikides hetkel aset leidmas ühiskondlik evolutsioon ja muutus luksusega seotud väärtushinnangutes, mis väljendub kaudselt vannitubades.

Tänapäeva elustiil võtab oma lõivu – jõukates lääneriikides nõutakse pidevalt kõrget teenindustaset ja see paneb inimesed surve alla. Miski pole enam etteaimatav ega plaanitav. Tööruumid, maine, perekond – kõik võib silmapilkselt muutuda. Stress, mida tekitab saavutatud heaolu säilitamine nii praegu kui ka vanaduses, kasvab sama kiirelt kui ebakindlus. Selline muutlik väärtustekogum väljendub selgelt lähenemises luksusele, nagu näitab ka Nürnbergi konsultatsiooniettevõtte Brand Trust uuring.

Ühest küljest on meil klassikaline materiaalne luksus kui sõltuvust tekitav preemia, eristav fetiš ja kõrgema staatuse sümbol. Teisest küljest on luksuse kogemine või mittekogemine vastupidine klassikalisele luksusemudelile ja see on luksus omaette. Selline "uudne luksus" kätkeb endas tervist, head toitumist, enesemääramisõigust ja elamuste nautimist. Mõlemat laadi luksused on omavahel lahutamatult seotud: tootepõhine luksus on võimatu ilma elamuseta ja vastupidi. Need saab ideaalselt siduda vannitoas. Elamus ja preemia, tervis, ilu ja füüsiline teadlikkus – kõike seda saab meisterlikult ülistada luksuslikus keskkonnas ning seejuures ilma toretsemise ja suurustlemiseta. See on nii seepärast, et luksus on kui tants noateral. See võib muutuda kohe, kui seda välja näidatakse või kui see vältimatult välja paistab. Kõik on väga selge: Lamborghini või uhke käekell randmel on teistsugune luksus kui vannituba. Sportauto on tänavaile mõeldud pilgupüüdja, mida märkavad ja teavad kõik möödujad. Rannet kaunistav luksuskäekell on miski, mida tuleb lähemalt uurida, et seda klassifitseerida – Rolexi äratundmiseks tuleb nööbitud käis üles tõmmata või lasta üles tõmmata. Täiuslik doos määrab selle, kas teised inimesed oskavad lugeda personaalse luksuse märke või kas nad üldse peaksid seda teha saama. Luksuse "doseerimise" võimaluste osas läheb vannituba sammukese edasi. Vannitoaluksuse aluseks on täielik diskreetsus. 

Viietärnihotellide mugavus kodus

Vannitoa omanik peab huvilised ja imetlejad teadlikult oma vannituppa suunama. Samas võib ta ka otsustada hoida seda ainult endale ja oma perele. Vannitoaluksus sõltub rohkem detailidest kui Rolex, mis on kõigile teadaolevalt kallis. "Igaüks, kes meie poole pöördub, omab tavaliselt mingeid esteetilisi eelistusi," ütleb Stephan Krischer. Ta peab silmas seda, et kliendid mõistavad sisekujundaja koode, olles õppinud neid lugema. Nad tunnevad ära Le Corbusier' originaallamamistooli LC 4 (ja suudavad eristada seda imitatsioonist). Hea stiil, suurepärased materjalid, täppistöö – kokkuvõtlikult ütleb Krischer nii: "Igaüks teab, millist väärtust selline vannituba esindab."

"Vannituba on personaalne luksus," nendib Stephan Krischer. See on pelgupaik igapäevaelu eest ja koht unistamiseks, kuhu minna vähemalt üks-kaks korda päevas ning kus inimesed valmistuvad eesootavaks päevaks ja seejärel vabanevad päeva jooksul kogunenud pingetest. See on koht mõtisklemiseks, nelja seinaga piiratud virgestusala, uude meelelaadi siirdumise paik. See tunne, mida tekitab vannitoas ainult endale meelepäraste asjade tegemine, ongi see, mis paneb heal järjel olevad inimesed raha kulutama. Seda kannustavad soov lõõgastuda ja aeg maha võtta ning vajadus hoolitseda keha kui kogemuste nautimise vahendi eest.

Sellise kuvandi süvenemisele on tugevalt kaasa aidanud maailma kõige kaunimates paikades asuvad kuurordid, luksushotellid ja heaolukompleksid. Vannituba loob võimaluse tuua puhkusemugavus koju. Selliste unistuste elluviimisel ei piirduta tavaliselt ainult vannitoaga – vannituba ühendatakse näiteks Jaapani aiaga või paigaldatakse sinna avatud dušikabiin. Nii saab sellest kehalise hügieeni ruumist suurema ümberkujundusprojekti, ümberehituse või uusehitise kese. Sellises olukorras peab vannitoaehitaja tegutsema spetsialistina, et siduda vannituba ülejäänud elamu sisekujundusega. Standardtoodetega ei jõua siin kuigi kaugele. Suur osa sellistele vannitubadele iseloomulikust materjalist pärineb puuseppadelt, klaasimeistritelt või kiviraiduritelt ning on mõõtu lõigatud. Loomulikult lisatakse kõik funktsioonid ka hoonejuhtimissüsteemi. Stephan Krischer ütleb nii: "Digitaliseerimine vabastab mängulise instinkti ja loob teatud alused müügieduks, ent peale selle suurendab see tohutult mugavust. Meeleoluvalgustus, nähtamatutest kõlaritest kostuv muusika ja kaugjuhitavad funktsioonid on luksuslahendustest huvitatud klientide jaoks olulised ning oma hinda väärt."