Põrandaküttesüsteemid on spordisaalides eelistatud lahendus

Planeerijad ja paigaldajad peavad siiski arvestama teatud eripäradega. Käesolevas artiklis antakse üldised suunised ja neid käsitletakse üksikasjalikult Dresdeni lähedal Coswigis asuva uue Zweifeldi spordihalli näitel. 

Sõltuvalt kasutusviisist kehtestatakse spordi- ja võimlemissaalide põrandale erinõudeid, mis lisanduvad vastupidavusele ja kulumiskindlusele – mõelge näiteks võimlemisvahendite transportimisele. See hõlmab selliseid füüsikalisi omadusi nagu palli tagasipõrkevõime, ilma milleta ei ole mõned pallimängud üldse võimalikud. Seega on vaja määratletud põranda juuromadusi, mis on ka sportlaste liigeseid säästvad ja vähendavad vigastuste ohtu. Nõuded on praegu määratletud: DIN 18032, ja spordisaalide põrandate puhul konkreetselt: DIN V 18032-2. 

Erinevatel põhjustel sobib põrandaküte eriti hästi spordisaalide temperatuuri reguleerimiseks ning tänapäeval on rohkem kui iga teine spordisaal varustatud seda tüüpi süsteemiga. Selle põhjuseks ei ole ainult energiatõhusus ja hea ventilatsioon. Oluline on ka meeldiv pinnatemperatuur põrandal harrastatavate spordialade jaoks ning kokkuhoid radiaatorite või õhksoojendite lisakappidelt, mis mõjub positiivselt ka sisustuse esteetilisusele.

TECEfloor süsteemi puhul on kõik üksikasjad optimeeritud, et üks inimene saaks seda hõlpsalt ja kiiresti paigaldada. See on eriti kasulik suurte projektide puhul, mille ajakava on sageli väga pingeline.

Planeerimisel tuleb eristada kolme põhimõtteliselt erinevat tüüpi spordisaalide põrandat, mis seavad ka põrandaküttele erinevaid nõudeid. DIN 18032-2 sätestab kolm varianti:

• alaelastne spordipõrand vetruva põrandana;
• kihilise konstruktsiooniga alaelastne spordipõrand;
• kohtelastsed ja segaelastsed spordipõrandad A-tüüpi konstruktsioonis koos tasandiga ja B-tüüpi konstruktsioonis kuivkonstruktsiooni puhul.

Spordipõranda tüüp vastavalt standardile valitakse sõltuvalt kavandatavast kasutusotstarbest ja sellest tulenevatest nõuetest. Kui kütmine toimub põrandaküttega, määrab spetsialist-planeerija projekteerimisarvutuses kindlaks süsteemi temperatuurid, põhikonstruktsiooni, paigalduskaugused ja juhtimisseadmed, mille alusel koostatakse hankedokumendid. 

Spordisaalide kolme liiki põrandad

Alaelastse spordipõranda puhul, mis on kavandatud vetruva põrandana, asetatakse aluspõrandale „kontaktplokid“. Need ulatuvad läbi soojusisolatsiooni. Plokkide peale pannakse puidust kiiktalad ja nende peale pannakse risti niinimetatud aluspõrand, mis koosneb puitliistudest. Seejärel tulevad koormusjaotusplaadid, millele järgneb ülemine kate. Soojusisolatsiooni ja aluspõranda vahele tekitatakse õõnsus, kuhu paigaldatakse põrandaküte. Küttetehniku probleem on pärast paigaldamist väljaulatuvad kruvid, mida kasutatakse aluspõranda ja koormusjaotusplaatide ühendamiseks. Need kruvid peavad tugevuse tagamiseks ulatuma täielikult läbi kahe kihi. Küttetorude ja aluspõranda vahelist nõutavat kaugust saab muidugi piisava kindlusega planeerida, kuid küttetehnik peab tagama, et torud toetuvad kindlalt isolatsioonikihile – isegi toruahelate puhul. Vetruva põranda konstruktsioonide puhul on mõistlik paigaldada küttetorud klambrite või klammerdusnõelte abil. 

Kihilise konstruktsiooniga alaelastsete spordipõrandate puhul on kõige sobivamad põrandaküttesüsteemid vormitud süsteemsete isolatsiooniplaatidega, mis on valmistatud kihilises konstruktsioonis. Elastsed kihid, rõhujaotusmoodulid ja pealmine kiht üksteise järel ülespoole suunas.

Lihtsam konstruktsioon on koht- ja segaelastsel spordipõrandal A-tüüpi konstruktsioonis koos tasandiga ja B-tüüpi konstruktsioonis kuivkonstruktsiooni puhul. Siin on põrandaküte paigaldatud kuivkonstruktsiooni variandis kuiva tasanduspaneeliga või tasanduspõrandale. Selle peale paigaldab spordipõranda ehitaja kohtelastse/segaelastse spordipõranda. Tuleb märkida, et sageli väga pingelisi ajakavasid silmas pidades on kuivkonstruktsiooni variantidel reeglina eelised.

Kihilise konstruktsiooniga alaelastse spordipõranda põhimõtteline struktuur.

Spitzgrundi spordihall Coswigis

Dresdeni lähedal Coswigis asuvasse uude Spitzgrundi spordihalli pidi paigaldatama põrandaküttega kihilise konstruktsiooniga alaelastne spordipõrand. Sellest projektist oli huvitatud omanike juhitud paigaldusettevõte Rühle Bad & Heizung (www.ruehle-coswig.de), mille tegevjuhid on isa Mathias Rühle ja poeg Fabian Rühle. Pakkumiskutses märgitud kiirgusküttesüsteemi tootja ei kuulunud ettevõtte eelistatud tarnijate hulka, kellele meeldib teha koostööd ettevõttega TECE, mis on spetsialiseerunud sanitaartehnoloogia ja torusüsteemidele erinevate tootegruppide puhul. Seega püüdsid Rühled seda pakkumiskutset Emsdetteni samaväärse süsteemilahenduse suunas pöörata – täiesti tavapärane ja ettevõtte seisukohalt ka õiguspärane toiming. 

Seda eesmärki silmas pidades võttis kütteehitusettevõte ühendust TECE tootejuhi Andreas Lösingiga. Koos vaadati läbi dokumendid ja töötati välja alternatiivne lahendus, mis pakkus eeliseid ka paigaldamise ajal, optimeerides kütteahelaid veelgi ja paigutades kollektorid teisiti. Lõpuks oli pakkumus edukas.

Ees on näha PUR kõvast vahust paneelid. Need toimivad põrandakonstruktsioonis summutitena. Need on kaetud vineerplaatidega, mis on pildi tagumises osas juba paigaldatud.

Selle tulemusena ehitati süsteem koos põrandakütte alternatiivse pakkumisega, mille ehitajaks oli Fabian Rühle. Põrandakütteks paigaldati TECEfloor kuivkonstruktsioonisüsteem TP 30/16. See koosneb kuivkonstruktsiooniplaadist TP 30/16, mis koosneb 30 mm paksusest polüstüreenist ja soojust juhtivatest profiilidest 16x2,0 mm küttetorude paigutamiseks. Soojust juhtivate profiilide materjalide valikuteks on alumiinium ja teras, kusjuures Coswigi spordihalli jaoks valiti alumiinium selle oluliselt parema soojusjuhtivuse tõttu. Soojust juhtivate profiilide purunemiskohad on ette määratud, mis võimaldab neid kohapeal ilma tööriistadeta töödelda. See näide näitab, kui üksikasjalikult on see terviklik süsteem optimeeritud, et paigaldamine oleks kiire ja lihtne, mis on sageli väga oluline, eriti suuremate projektide puhul.

Spordipõranda paigaldamine

Pärast põrandakütte paigaldamist on järgmine samm kihilises konstruktsioonis alaelastsete spordipõrandate puhul fooliumi ja seejärel 0,6-0,8 mm paksuse teraspleki paigaldamine koormuse jaotamiseks, nagu selgitab Andreas Lösing. Coswigis järgneb sellele 15 mm paksune PUR-vahtkomposiitplaat mürasummutuseks, millele järgnevad kaks vineerikihti, mis paigaldatakse astmeliste liitekohtadega. Viimane kiht on 4-5 mm paksune linoleumpõrand. 

Selline põrandakonstruktsioon avaldab mõju kiirguskütte konstruktsioonile. Lösing selgitab: „Eelkõige takistab PUR-vahtkomposiitplaat oma suure soojustakistuse tõttu soojusülekannet. Selle kompenseerimiseks tuleb põrandakütet kasutada kõrgematel süsteemi temperatuuridel – seda tüüpi põrandakonstruktsiooni projekteerimisel on reeglina lubatud kuni 70 °C voolutemperatuurid. See on ka temperatuur, mis on sageli spordisaalide põrandate puhul maksimaalselt lubatud, et materjalid säilitaksid nõutavad omadused kogu kasutusaja jooksul, st eelkõige ei muutuks hapraks.“ Seega erineb antud juhul konstruktsioon oluliselt tavaliste hoonete põrandaküttesüsteemidega võrreldes, kus sisenemistemperatuurid on vahemikus 30-40 °C.

Viimane samm on linoleumist valmistatud vastupidav spordipõrand. Kuivkonstruktsiooni põrandakütte tõttu on kogu spordisaali põranda ehitamise ajakava pingeline.

Spitzgrundi spordihoone faktid ja arvud

Kogu hoone ühendatakse kaugküttega. Lisaks saali põrandale on ka kõrvalruumid varustatud Emsdetteni põrandaküttesüsteemidega. Kokku on abiruumide köetav põrandapind 500 m2, kusjuures planeerimisdokumentide kohaselt on siin paigaldatud umbes 2700 m torustikku. Spordisaali põranda pindala on 1096 m2 ja siin tuli paigaldada umbes 7000 m torusid 15 cm intervalliga. Juba need arvud näitavad, et spordipõranda alla on torud paigaldatud tihedamalt kui kõrvalruumide tasanduspõrandates, et kompenseerida PUR-vahtpolüstüreenplaadi isoleerivat mõju. Neli TECEfloor roostevabast terasest kollektorit, millest kaks on paigaldatud kummaski tehnoruumis, varustavad 36 saalipõrandas asuvat kütteahelat. Andreas Lösing: „Spordipõrandate ja tööstuslike paneelküttesüsteemide puhul tasub sageli planeerimistarkvara paigaldusettepanekud kriitiliselt üle kontrollida, et optimeerida torude paigutust ja hüdraulikat paigaldamise seisukohast. 

Tarkvara kipub selles osas olema konservatiivne, mis on põhimõtteliselt õige lähenemine, sest kõike ei saa käsitsi planeerida. Antud juhul võiks aga selle siiski natuke heaks kiita.“

Spordihalli põranda 36 kütteahelat varustatakse nelja TECEfloor roostevabast terasest kollektori kaudu, millest igasse seadmeruumi on paigaldatud kaks.